Uma sikhuluma de peces, abantu abaningi bangase bacabange ukuthi lezi yizilwane ezilula neziyisicefe, ezikhangayo kuphela imibala yazo noma indlela ezihamba ngayo emanzini. Nokho, ucwaningo lwakamuva lubonise ukuthi lo mbono ukude neqiniso. Njengezinja namakati, izinhlanzi nazo zinobuntu bazo. , okunye okungashintsha kuye ngezici zemvelo, njengezinga lokushisa lamanzi, okungase kubangele ukuthi abe nolaka noma asebenze.
Ithonya lokushisa kubuntu bezinhlanzi.
Ngokusho kwezifundo zesayensi ezahlukahlukene , izinguquko ezimweni zemvelo, njengokushisa kwamanzi, zingathinta kakhulu ukuziphatha kwezinhlanzi. Eqinisweni, izinhlanzi zingabonisa ukuziphatha okunesibindi nokunolaka uma izinga lokushisa kwamanzi likhuphuka.
Esinye sezifundo eziphawuleka kakhulu ngalesi sihloko senziwa ngezinhlobo ezimbili ze damselfish eGreat Barrier Reef. Kwatholakala ukuthi lezi zinhlobo de pecesNgokujwayelekile benamahloni, bazokhombisa ushintsho olukhulu ekuziphatheni njengoba izinga lokushisa lamanzi likhuphuka. Baba nolaka futhi bakhuthele kakhulu, okusikisela ukuhlobana okuqondile phakathi kwezinga lokushisa nobuntu babo. Eqinisweni, ngokwandisa izinga lokushisa ngamadigri amabili nje kuphela, izinhlanzi zafinyelela phezulu izikhathi ezingu-30 ezinolaka kunangaphansi kwezimo ezijwayelekile.
Ngaphezu kokuba nolaka, kuye kwatholakala ukuthi inhlanzi ingaba nemizwelo eyinkimbinkimbi, njengokucindezeleka, lapho ibhekene nezimo ezimbi. Njengabantu nezinye izilwane, le mizwa ingathinta kakhulu inhlalakahle nokuziphatha kwakho iyonke.
Ucwaningo lwakamuva lwe-micropersonalities ezinhlanzini
Ucwaningo lwamuva nje , olushicilelwe kumagazini i- Ecology and Evolution , lwembula ukuthi izinhlanzi nazo zibonisa umehluko wokuziphatha kwazo, abacwaningi abakubize ngokuthi ama-micropersonality . Lezi zimpawu ezihlukile zibonakala endleleni izinhlanzi ezibhukuda futhi ezihamba ngayo. Kulolu cwaningo, izinhlanzi ezingu-15 ezinamathelayo zabonwa emathangini ahlukene, futhi naphezu kwezindawo zemvelo ezahlukahlukene, njengokufakwa kwezitshalo zepulasitiki, izinhlanzi zagcina amaphethini azo okunyakaza ahlukile.

Lokhu okutholakele kusikisela ukuthi lezi zilwane zinobuntu obungalinganiswa ngokuziphatha kwazo kanye namaphethini okunyakaza kwazo. Lezi zinhlobo ezincane zihlukile kangangokuthi ososayensi bakwazi ukuhlonza inhlanzi ngayinye ngokunyakaza kwayo kuphela , ngisho nangemva kokushintsha indawo yazo.
Izici zofuzo nezemvelo.
Ucwaningo lukhombisile ukuthi, ngaphezu kwezici zemvelo ezifana nokushisa, ubuntu bezinye izinhlanzi bungathonywa yizici zofuzo. Isibonelo esicacile salokhu singatholakala ezifundweni ezenziwe ngama -guppies , ezibonise ukuthi lezi zinhlanzi zihlala zisabela ezimweni ezicindezelayo ngezindlela ngazinye. Ezinye zizama ukufihla, kanti ezinye zibhekana nalezi zinselele ngesibindi.
Lezi zifundo, njengalezo ezenziwa ososayensi eNyuvesi yase-Exeter, zembule nokuthi umehluko womuntu ngamunye ebuntwini benhlanzi wahlala unjalo ngokuhamba kwesikhathi, ngisho nalapho bebhekene nezimo ezahlukene. Lokhu kuphikisana nomqondo wokuthi ukuziphatha kwezinhlanzi kuyinto engavamile ngokuphelele futhi evumelana nanoma yisiphi isimo.

Umthelela wokudoba kubuntu bezinhlanzi
Esinye isici esibalulekile okufanele sicatshangelwe nomthelela ukudoba okunawo ezinhlanzini ezingeni lokuziphatha. Isibonelo salokhu yi- Iphrojekthi ye-BEFISH , eligxile ekuphenyeni ukuthi ukudoba okukhethekile kungase kushintshe ubuntu bezinye izinhlobo zezilwane de peces, njenge cod. Izimpahla zokudoba ezingenzi lutho, ezifana namanetha noma izingwegwe, zivame ukubamba izinhlanzi ezimatasa kakhulu, okungase kuholele esikhathini eside ekukhethweni kwabantu abanamahloni kakhulu noma abangaguquguquki kakhulu.
Lokhu kusho ukukhetha okungenzeka ngokuziphatha phakathi kwabantu abadotshwayo. Uma izinhlanzi ezinesibindi noma ezimatasa kakhulu zinamandla amakhulu okuzala, ukuqeda laba bantu kunganciphisa ikhono lenani lokuzala kabusha, kuthinte ngokuqondile ukukhiqiza kwabo.
Inhlanzi, imizwa kanye nokuphila kahle
Kuyashaqisa ukwazi ukuthi izinhlanzi ziyakwazi ukuzwa imizwa eyinkimbinkimbi njengobuhlungu noma ingcindezi. Eqinisweni, ososayensi baye babonisa ukuthi banesimiso sezinzwa esikwazi ukuzwa ubuhlungu obufana nobezinye izilwane ezinomgogodla, njengamakati noma izinja. Lokhu kufanele kusenze sicabange kabusha ukuthi siziphatha kanjani lezi zilwane, ezindaweni zokudoba nasezindaweni ezihlala emanzini.
Ucwaningo ngobuntu kanye nokuziphatha kwezinhlanzi lusisondeza ekuqondeni okujulile ngalezi zilwane ezithakazelisayo. Nakuba izinhlanzi zingase zibonakale njengezidalwa ezilula, isayensi iyaqhubeka nokukhombisa ukuthi zinezici zazo ezizenza zihluke. Ngaphezu kwalokho, lezi zifundo azigcini nje ngokudalula ubunzima bangaphakathi bezinhlanzi kodwa futhi nokubaluleka kokuvikela indawo yazo yemvelo nokuqinisekisa inhlalakahle yazo ekuthunjweni.
Izinhlanzi zisikhombisa ukuthi zingaphezu kwezidalwa zasemanzini. Ikhono labo lokuzivumelanisa nezimo, ukubhekana nengcindezi nokubonisa ubuntu lisimema ukuthi sizindle ngendlela esixhumana ngayo nabo ezimeni ezihlukene, kungakhathaliseki ukuthi kusemanzini, ukudoba noma endaweni yabo yemvelo.
